Maksan kohe, kui minu võlgnikud mulle maksavad

 Loe kommentaare (5)

Sorainen

kõik blogid - Õigusblog Sorainen

Kõik blogid

Masu on endaga kaasa toonud inimeste ja ettevõtete maksevõime halvenemise ja võlglaste hulga kasvu. Seetõttu jääb paljudel ettevõtjatel äripartneritelt saadaolev raha laekumata.

Esmalt annab võlgnik lubadusi stiilis „maksan kohe kui minu võlgnikud mulle maksavad“. Õige pea ei võta ta enam telefoni. Veidi hiljem selgub, et võlgu olev ettevõte on varast tühjaks kanditud ja sellel on uus aadress, uued osanikud ning juhid, keda ei ole võimalik tabada või kes teie võlast midagi ei tea jne.

Teie endine kompanjon aga jätkab sama tegevust teise ärinime all. Vana võla maksmise asjus palutakse teil lahkesti pöörduda eelmise ettevõtte osanike ja juhtide poole. Seega avastate ennast nõiaringist, kus esimene saadab teid teise poole juurde ja siis teine tagasi esimese juurde ning kokkuvõttes ei taha keegi teile võlga tagasi maksta.

Võiks ju arvata, et sellises ilmselt kelmuse järele lõhnavas olukorras ei peaks võla kättesaamine olema kuigi keeruline. Esimene takistus tekib kohtusse pöördumisel, sest riigilõivud on Eestis kõrged. Kui sellele lisada veel nõude tagamise ja advokaadi kulud, siis on ilmne, et väiksemate nõuete puhul ei vääri mäng küünlaid kõrgete stardikulude tõttu.

Võlausaldajal on võla kättesaamiseks mitmeid võimalusi:

·     esitada nõue tsiviilkohtusse ettevõtte üleandja (endise omaniku) ja omandaja (uue omaniku) vastu;

·     taotleda võlgniku ettevõtte juhtide suhtes kriminaalasja algatamist ja ka kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist;

·     kui võlgnik on pankrotis, siis taotleda väljakanditud vara tagasivõtmist pankrotipessa, pankrotikuriteo eest vastutusele võtmist või võlgniku juhtide isiklikku vastutust võla eest.

Eesti seadustes on kirjas põhimõte, et ettevõtte üle andnud võlgnik vastutab ettevõtte võlgade eest solidaarselt koos omandajaga. Tsiviilkohtus seisab võlausaldaja silmitsi kohustusega tõestada võlgniku ettevõtte üleminekut, kuna vastavalt kehtivale seadusele peab nõude esitanud vaidluse pool tõestama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid.

Ettevõtte ülemineku tõendamiseks peab näitama, et sama tegevust jätkatakse teises ühingus ning et kestavahetus oli võlgnikule vajalik ainult võlgadest vabanemiseks. Kui uus ettevõte on üle võtnud võtmetöötajad, kasutab samu müügikanaleid, tegutseb samas asukohas, kasutab samu kontaktandmeid ja müüb kaupa või osutab teenust samadele klientidele samadel tingimustel, siis on alust kahtlustada ettevõtte üleminekut.

Kui võlgnik on teinud kõik endast oleneva ettevõtte ülemineku varjamiseks, siis ei ole see võlausaldaja jaoks lihtne ülesanne. Tasakaalustamaks osaliselt olukorda, on võimalik võlgnikult nõuda selgitusi ettevõtte üleminekuni viinud tehingute majandusliku sisu kohta. Kui võlgnik adekvaatseid seletusi anda ei suuda, siis saab sellest järeldada, et võlgniku ainus või peamine eesmärk on olnud ettevõtte üleandmise teel võlgadest vabanemine.

Seega on enne nõude tsiviilkohtusse esitamist oluline põhjalikult analüüsida oma võimalusi tõestada võlgniku ettevõtte üleminekut. Süstemaatilise ja asjatundliku uuringu tulemusel on võimalik kiiresti ja kuluefektiivselt välja selgitada, kas sellise nõude esitamisel on eduperspektiivi või mitte.

Samuti on võlausaldajal õigus pöörduda kuriteoteatega politsei poole. Oluline on, et politsei  ja teised õiguskaitseorganid reageeriksid sellistele teadetele ja rakendaksid piisavaid meetmeid nende kontrollimiseks. Kui kontroll jääb pealiskaudseks ja teatele mingit tegelikku uurimist ei järgne, siis annab see ebaausale tegevusele ainult hoogu juurde. Justiitsministeeriumi poolt hiljuti avaldatud 2009. aasta kuritegevuse statistika näitab majanduskuritegudega seotud menetluste kasvu.

Vara tagasivõitmise teel on võimalik tagasi pöörata tehinguid, mis võlgnik on teinud väärtusliku vara (nt kinnisvara, likviidsed nõuded jms) võlgades olevast ettevõttest väljakantimise eesmärgil. Seda korraldab pankrotihaldur ja selleks on vaja näidata, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Samuti on pankrotihalduril teatamiskohustus pankrotimenetluses toime pandud kuritegude suhtes.

Tüüpilisemad kuriteod on maksejõuetuse põhjustamine, pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumine ja raamatupidamise kohustuse rikkumine, Kui kuritegu leiab tõendamist, siis on võimalik nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist ka võlgniku ettevõtte juhtidelt isiklikult.

Riigi huvides on teha kõik endast olenev majanduskliima parandamiseks, kuna see mõjutab otseselt ettevõtluse arengut ja seeläbi tulevasi maksulaekumisi ning välisinvesteeringuid. Riigil on mitmeid võimalusi ohjeldada ettevõtte üleandmise teel võlgadest vabanemise skeemide kasutamist. Meie arvates tuleks viivitamatult rakendada vähemalt alljärgnevad meetmeid:

1)     alandada tsiviilnõuete esitamisel tasumisele kuuluvad riigilõivud mõistlikule tasemele;

2)     toetada õiguskaitseorganeid tegevuses, mis on suunatud majanduskuritegude senisest tõhusamale uurimisele.

”